Eestlastel on kombeks põletada küünlaid peamiselt jõulude ajal või siis pidulikel sündmustel. Eks see ole ka mõistetav, sest kui küünal oli veel sajand tagasi üks peamisi valgusallikaid, siis tänaseks on selle asendanud elekter ja mitmesugused põnevad valgustuslahendused.
Kuid siiski ... Tuli on inimesi lummanud väga ammustest aegadest alates. Tuli on inimese parim sõber, kui teda austada ja temaga nõuetekohaselt ümber käia. Aga ka inimese suurim vaenlane, mis võib võtta kõik, kui temaga olla hooletu ja hoolimatu. Kodusel tulel on palju häid omadusi, see annab sooja, valgustab, rahustab, loob hubase tunde ja mis kõige olulisem - aitab viia mõtted rasketelt asjadelt sinna, kus hajub piir tänaste murede ja unistustes elava muinasjutumaailma vahel. Seda me vajame ilmselt ka praegusel ajal, mil päevad lähevad küll pikemaks ja päevavalgust oleks justkui rohkem, kuid siiski jääb midagi puudu. Olgu selleks kasvõi tegevused, mis varem olid päeva lahutamatuks osaks, kuid on nüüd piirangute tõttu ära lõigatud, või sõbrad-tuttavad, kellega saab ühenduses olla vaid virtuaalselt. Virtuaalne suhtlus ei saa kuidagi asendada ehedat kallistust või sügavat silmavaadet ja naeratust. Paljudes inimestes tekitab selline olukord ärevust ja stressi, mis otsib endale erinevaid väljundeid, olgu siis kõrgemas ärrituvuses, masendustundes või milleski veelgi hullemas.
Oleme nii palju kuulnud küünlasõpradelt, et hoolimata sellest, et valget aega on iga päevaga rohkem, põletavad nad sellel stressirohkel ajal tavapärasest rohkem küünlaid. Küünlaleegi värelus loob kodus või tööl meeldiva atmosfääri, mida ei asenda ükski tehislik valgusallikas. Kodus õigesti paigutatud küünlad aitavad luua hubase ja intiimse keskkonna, tuua tuppa rahu, soojust ja lahkust.
Vaatame kasvõi taanlasi, kes oskavad aega maha võtta ja elada. Nad on alati kõikvõimalike „õnnelike riikide“ edetabeli esiotsas. Kindlasti on andnud taanlaste õnnetundesse oma panuse nende hyggelik elustiil. Küünlad on hygge jaoks sama lahutamatu osa kui eestlastel lõkketuli jaanipäeval. Kui taanlastelt küsida, mida nad seostavad kõige rohkem hyggega, mainib lausa 85% küünlaid (Meik Wiking: „The Little Book of Hygge: Danish Secrets to Happy Living“). Taanlaste küünlalembusest annab aimu ka see, et Euroopas ei põleta neid keegi rohkem küünlaid. Keskmine taanlane põletab aastas ära tervelt 6 kg küünlavaha.
Nii soovitame meiegi Sulle ühe abinõuna selles pingelises olukorras just küünalt. Oled Sa mõelnud sellele, et just siin saab Sulle appi tulla väike küünlaleek, olgu siis toa- või töölaual? Selles veendumiseks võta üks Kaabsoo küünal, pane see põlema ja jälgi, kuidas vahakristall hakkab jää kombel sulama, kuidas jäisest pinnast saab vähehaaval kevadine järv, mida hoiab oma kumavates kallastes küünla ümber tekkiv pits. Jälgi valguse mängu küünla välisseina kristallil ning valguskuma, mida küünal enda ümber kiirgab. Lase sellel end kaasa haarata ja viia sinna, kus lahustuvad piiravana tunduvad seinad ning karmist reaalsusest saab lõõgastav unistuste maailm. Proovi seda harjutust iga päev, kas või ainult 10 minutit ja leiad ühel hetkel, et tegelikult ei olegi kõik nii lootusetu ja halb.
PS. Seda saab teha ainult Kaabsoo küünaldega, kuna teistel küünaldel puudub nii pits, kui kristall :)
Juba Kaabsoo teeküünalde põlemise video vaatamine on lummav.
